Glasuuri üldised omadused
Keraamikas käsitletakse koostisest aru saamise lihtsustamiseks kõiki tooraineid, savimasse, glasuure jm kui oksiidide kombinatsioone. Oksiide, mis sisalduvad glasuurides, võib omakorda jaotada kolme rühma vastavalt nende omadustele.
I rühma kuuluvad aluselised oksiidid (R2O, RO), mis on glasuuri sulandajad:
leelismetallide oksiidid (K2O, Na2O, Li2O)
leelismuldmetallide oksiidid (CaO, MgO, SrO)
pliioksiid PbO
baariumoksiid BaO
tsinkoksiid ZnO
II rühma kuuluvad amfoteersed oksiidid (R2O3), mis on glasuuri stabilisaatorid ja viskoossuse tagajad:
dialumiiniumtrioksiid Al2O3
diboortrioksiid B2O3 (millel on kõigi kolme rühma omadused ja mida mõnikord on paigutatud ka III rühma kui klaasimoodustajat)
III rühma kuuluvad happelised oksiidid (RO2), mis on klaasimoodustajad:
ränidioksiid SiO2
Kuna iga glasuuri koostises on 3 komponenti - sulandaja, stabilisaator ja klaasimoodustaja - võib glasuuri üldvalemi kirjutada kujul:
R2O, RO · x R2O3 · y RO2
Sellisel kujul kirjutatud glasuuri koostist nimetatakse tema looja järgi Segeri valemiks või empiiriliseks valemiks ja niimoodi kirjeldatud glasuure saab omavahel hõlpsalt võrrelda.
Empiirilises valemis on glasuuris sisalduvad oksiidid jaotatud kolmeks, mida nimetatakse vastavalt RO, R2O3 ja RO2 rühmaks ja mis kirjutatakse üksteise kõrvale või alla (vahest ka joontega eraldatud) tulpadena. Nii on võimalik võrrelda ka ühe rühma molekulide suhet teise rühma molekulidesse, näiteks sellist olulist näitajat nagu Al2O3 ja SiO2 suhet. Võrreldavuse lihtsustamiseks loetakse tavaliselt I rühma molekulide summaks 1. Kui tegemist on savide või põldpagudega võidakse ühtsustada aga R2O3 rühma molekulid.
Ka värvivaid oksiide saab jaotada nende keemilise valemi alusel kolme rühma ja neid võib kirjutada vastavalt vajadusele kas valemi osana või eraldi lisatava protsendina.
Glasuuri koostises olevad oksiidid mõjutavad glasuuri läbipaistvust või katvust, läikivust, värvi, voolavust jm.
Kõik glasuurid, millele pole lisatud värvivaid või opaakseks muutvaid oksiide, on värvitud, rohkem või vähem läbipaistvad ja läikivad või matid. Neid nimetatakse põhiglasuurideks. Lisades neile värvivaid oksiide või pigmente saadakse katvaid ja/või värvilisi glasuure.
Järgnevad kolm glasuuri üldist omadust mõjutavad glasuuride voolavust ja sobivust keraamilise eseme pinnale:
Viskoossus. Seda omadust võib täheldada vaid sulaolekus glasuuril. Füüsikas tähendab see vedeliku omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Suure viskoossusega vedelikud ei jookse ega valgu kergesti.
Oksiidide pingerida suurest viskoossusest väiksema poole:
Al2O3>ZrO>SnO2>BaO>TiO>SiO2>MgO>CaO>SrO>ZnO>B2O2>PbO>Li2O>NaO>K2O
Pindpinevus. Ka seda omadust võib täheldada vaid sulaolekus glasuuridel. Suur pindpinevus vähendab vedeliku pindala – vedelik tõmbub kokku pisarateks ning kinnitub halvasti muudele materjalidele. Väikese pindpinevusega vedelik valgub laiali siledaks pinnakatteks ja kinnitub hästi aluspinnale.
Oksiidide pingerida suurest pindpinevusest väikese poole:
Al2O3>MgO>ZrO>CaO>SnO2>ZnO>SrO>BaO>SiO2>TiO2>B2O3>Li2O3>PbO>Na2O>K2O
Soojuspaisumine. Materjalide paisumist temperatuuri tõustes ja kokkutõmbumist jahtudes nimetatakse soojuspaisumiseks. See on omane nii glasuurile kui savimassile. Kui nende soojuspaisumine on erinev, tekivad glasuuri praod või ta koorub esemelt maha.
Oksiidide pingerida suurest soojuspaisumisest väikese poole:
Na2O>K2O>CaO>SrO>BaO>PbO>TiO2>LiO2>ZnO>MgO>SnO2>ZrO2>Al2O3>SiO2>B2O3
Keraamikas käsitletakse koostisest aru saamise lihtsustamiseks kõiki tooraineid, savimasse, glasuure jm kui oksiidide kombinatsioone. Oksiide, mis sisalduvad glasuurides, võib omakorda jaotada kolme rühma vastavalt nende omadustele.
I rühma kuuluvad aluselised oksiidid (R2O, RO), mis on glasuuri sulandajad:
leelismetallide oksiidid (K2O, Na2O, Li2O)
leelismuldmetallide oksiidid (CaO, MgO, SrO)
pliioksiid PbO
baariumoksiid BaO
tsinkoksiid ZnO
II rühma kuuluvad amfoteersed oksiidid (R2O3), mis on glasuuri stabilisaatorid ja viskoossuse tagajad:
dialumiiniumtrioksiid Al2O3
diboortrioksiid B2O3 (millel on kõigi kolme rühma omadused ja mida mõnikord on paigutatud ka III rühma kui klaasimoodustajat)
III rühma kuuluvad happelised oksiidid (RO2), mis on klaasimoodustajad:
ränidioksiid SiO2
Kuna iga glasuuri koostises on 3 komponenti - sulandaja, stabilisaator ja klaasimoodustaja - võib glasuuri üldvalemi kirjutada kujul:
R2O, RO · x R2O3 · y RO2
Sellisel kujul kirjutatud glasuuri koostist nimetatakse tema looja järgi Segeri valemiks või empiiriliseks valemiks ja niimoodi kirjeldatud glasuure saab omavahel hõlpsalt võrrelda.
Empiirilises valemis on glasuuris sisalduvad oksiidid jaotatud kolmeks, mida nimetatakse vastavalt RO, R2O3 ja RO2 rühmaks ja mis kirjutatakse üksteise kõrvale või alla (vahest ka joontega eraldatud) tulpadena. Nii on võimalik võrrelda ka ühe rühma molekulide suhet teise rühma molekulidesse, näiteks sellist olulist näitajat nagu Al2O3 ja SiO2 suhet. Võrreldavuse lihtsustamiseks loetakse tavaliselt I rühma molekulide summaks 1. Kui tegemist on savide või põldpagudega võidakse ühtsustada aga R2O3 rühma molekulid.
Ka värvivaid oksiide saab jaotada nende keemilise valemi alusel kolme rühma ja neid võib kirjutada vastavalt vajadusele kas valemi osana või eraldi lisatava protsendina.
Glasuuri koostises olevad oksiidid mõjutavad glasuuri läbipaistvust või katvust, läikivust, värvi, voolavust jm.
Kõik glasuurid, millele pole lisatud värvivaid või opaakseks muutvaid oksiide, on värvitud, rohkem või vähem läbipaistvad ja läikivad või matid. Neid nimetatakse põhiglasuurideks. Lisades neile värvivaid oksiide või pigmente saadakse katvaid ja/või värvilisi glasuure.
Järgnevad kolm glasuuri üldist omadust mõjutavad glasuuride voolavust ja sobivust keraamilise eseme pinnale:
Viskoossus. Seda omadust võib täheldada vaid sulaolekus glasuuril. Füüsikas tähendab see vedeliku omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Suure viskoossusega vedelikud ei jookse ega valgu kergesti.
Oksiidide pingerida suurest viskoossusest väiksema poole:
Al2O3>ZrO>SnO2>BaO>TiO>SiO2>MgO>CaO>SrO>ZnO>B2O2>PbO>Li2O>NaO>K2O
Pindpinevus. Ka seda omadust võib täheldada vaid sulaolekus glasuuridel. Suur pindpinevus vähendab vedeliku pindala – vedelik tõmbub kokku pisarateks ning kinnitub halvasti muudele materjalidele. Väikese pindpinevusega vedelik valgub laiali siledaks pinnakatteks ja kinnitub hästi aluspinnale.
Oksiidide pingerida suurest pindpinevusest väikese poole:
Al2O3>MgO>ZrO>CaO>SnO2>ZnO>SrO>BaO>SiO2>TiO2>B2O3>Li2O3>PbO>Na2O>K2O
Soojuspaisumine. Materjalide paisumist temperatuuri tõustes ja kokkutõmbumist jahtudes nimetatakse soojuspaisumiseks. See on omane nii glasuurile kui savimassile. Kui nende soojuspaisumine on erinev, tekivad glasuuri praod või ta koorub esemelt maha.
Oksiidide pingerida suurest soojuspaisumisest väikese poole:
Na2O>K2O>CaO>SrO>BaO>PbO>TiO2>LiO2>ZnO>MgO>SnO2>ZrO2>Al2O3>SiO2>B2O3